Krediidiinfo: suurim murelaps on tööstus

„Murelaps on tööstus. Ettevõtjad räägivad, et suurim probleemide tekitaja on elektri hind, mis on jõudnud poliitilise probleemi tasemele,“ nentis Jäger tänasel Krediidiinfo maksekäitumise briifingul.

Üldjoontes on Jägeri sõnul maksehäireid kõikides valdkondades vähem, küll on aga maksuvõlad ehk võlg riigi ees kasvav trend. Jäger selgitas, et seis on iseloomulik pikalt püsivale väikesele majanduskasvule, mis paneb ettevõtjad pigem keskenduma püsikundedele ja mitte agressiivsetele investeeringutele. Muu hulgas on tema sõnul märgata efektiivistamist, erakordset palgakasvu, mis on kaasa toonud töötute arvu kasvu ja töökohtade vähenemise.

Maakonniti on pilt üsna ühtlane, ainsana on võimalik välja tuua Ida-Virumaa, kus annab tunda VKG juba toimunud suur koondamine, mis avaldab mõju ka teistele piirkonna ettevõtetele.

„Maksuvõla puhul ei saa samuti ühtegi maakonda eraldi välja tuua, Eesti on väike ja ühtlane,“ hindas Jäger.

Maksehäiretega ettevõtteid on enim mikroettevõtete hulgas, ent ka seal on näha maksehäirete vähenemist. Jäger selgitas, et mikrofirma töötab vähem, saab vähem kaupa ja teenuseid, mistõttu on väiksem võimalus võlgu jääda. Väike- ja mikroettevõtted on aga enamuses maksuvõlaga ettevõtete hulgas.

Keskmine maksehäire summa on 1000 eurot, enamasti esineb lühiajalisi maksehäireid pigem kinnisvara- ja ehitussektoris. Maksehäirete kogusumma Eestis on 54 miljonit eurot.

Ettevõtete maksuvõla kogusumma on 34 miljonit eurot, mis on suuresti jagunenud tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning põllumajandussektor vahel.

„Õhus on tunda stagneerumise lõhna,“ märkis Jäger ning rõhutas taas, et ettevõtjad tahavad hoiduda võlgade võtmisest ja investeeringutest. Dividende võetakse aga rohkem välja, see näitab tema sõnul seda, et ettevõtjatel pole ideid, kuhu investeerida. Ettevõtjad on tema sõnul ettevaatlikud ning ootavad paremaid investeerimisvõimalusi tulevikus.  

Kõrge krediidiriskiga ettevõtete hulgas on esirinnas seal varasematelgi aastatel esinenud kaks valdkonda: majutus ja toitlustus ning ehitus.

Sellel on Jägeri sõnul aga lihtne põhjus. Valdkondade eripära on raskuste korral pigem luua uus firma, kui et lappida vanu võlgu. Muutus selles saaks aset leida vaid pikaajalises plaanis.

„Kes neid ettevõtteid krediteerivad, neil on vaja olla tähelepanelik,“ soovitas ta.

Õhus pessimistlikud meeleolud. Jäger nentis, et majandus on tardunud ning kui ettevõtted ei investeeri, siis viivad nad Eestist pigem raha minema.

Maksupoliitika maksutulu kasv on tema sõnul tulnud aktsiiside poolelt ning pikas perspektiivis poonud tööstuse arengut. Roheline teema on oluline, aga siin peaks ausalt ja selgelt rääkima. Näiteks selline firma nagu Estonian Cell kasutab kohapealset toorainet, kohalikku tööjõudu, aga ei suuda maailmaturul konkureerida, kuna elektri hind on kõrgem. Me jääme tast lihtsalt ilma,“ avaldas Jäger kahetsust.

Ainsad investeerijad on tema sõnul start-up'id, ent paraku näitab tendents seda, et kui start-up õnnestub, viiakse nii tegevus kui raha Eestist välja. Töökohti saavad nad pakkuda vaid ühes valdkonnas, IT-valdkonnas, kus tööjõu nõudlus on nii ehk naa suur, seega ei vähenda nad ka töötuse muret.

 

Maksehäirete ehk ettevõtete omavahelised võlasummad kasvasid 23%, moodustades kokku veidi üle 54 miljoni euro. Keskmine maksehäire summa oli 997 eurot. Maksehäirete summad suurenesid enim majutus ja toitlustus, ehitus ning kinnisvarasektoris, mille võlasummad moodustasid 70% maksehäirete kogusummast. Maksehäiretega ettevõtete arv jätkas mõõdukat vähenemist –8,4% ja see hõlmas kõiki valdkondi peale põllumajandussektori. Kokku on maksehäiretega 3,3% ehk 2564 aktiivselt tegutsevat ettevõtet. Kõige rohkem on äripartneritele võlgu olevaid ettevõtteid majutus ja toitlustussektoris 6,5% ning ehitussektoris 6,1%.

Maksuvõlgade summa ehk ettevõtete võlad riigi ees kasvasid 1,2% ja moodustasid kokku ligi 35 miljonit eurot. Keskmine maksuvõla summa oli 2551 eurot. Maksuvõlgadega ettevõtete arv suurenes aastaga ligi 9%, kokku jäi riigile võlgu 4283 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.

Kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal tõusis 2016. aasta jaanuari seisuga 12,8%-le, mis näitab, et Eesti ettevõtete krediidipoliitika on üsna konservatiivne.